Meil kõigil on emotsionaalsed päästikud, meie tundlikud kohad. Alateadvusesse peidetud valulikud mälestused, millel sõtkumine on ebameeldiv ja valulik. On hea, kui oled nende olemasolust teadlik ja tead ka seda, et nende eksistents ei ole tingimata halb, nad võivad anda meile palju väärt infot selle kohta, mis on need kohad meie sees, mis vajavad tervendamist. 

Kuidas aga tekivad emotsionaalsed päästikud?

Kogeme elu jooksul meeletult palju erinevaid hetki. Nendest tulenevaid emotsioone, kogemusi, mälestusi talletame pidevalt alateadvusesse ning kinnistame seeläbi neuronite vahelisi ühendusi. 

Elukogemused ei ole paraku alati positiivsed. Psühholoogias on kasutusel mõiste negative bias, tõlgime selle selguse mõttes negatiivsusele kallutatuks.

Negatiivsusele kallutatus on meie aju kalduvus reageerida lihtsamini negatiivsetele stiimulitele ning jääda ka nendesse kinni. Kui kleebime neile juurde loo: “Jälle juhtus nii. Minuga juhtub alati nii,” siis võimendame ja kinnistame negatiivset tunnet veelgi ja loome selle ning sündmuse vahel tugeva seose. See seos hakkab ka edaspidi sarnastes olukordades üha enam ja enam esile kerkima.

Inimestena kipume me:

*mäletama traumaatilisi kogemusi paremini kui positiivseid.

*meenutama solvanguid paremini kui kiitust.

*reageerima tugevamalt negatiivsetele stiimulitele.

*mõtlema negatiivsetele asjadele sagedamini kui positiivsetele.

*reageerima negatiivsetele sündmustele tugevamalt kui samavõrra positiivsetele.

Traumaatilised sündmused, lahendamata konfliktid ja korduvad negatiivsed kogemused võivad seega kinnistuda meie alateadvusesse, moodustades tundlikke kohti, mis reageerivad tugevalt, kui neid stimuleerida. Need ongi emotsionaalsed päästikud. 

Tegu on põhimõtteliselt stiimulitega – olgu need siis sõnad, teod, mälestused või olukorrad -, mis kutsuvad meis esile tugevaid emotsionaalseid reaktsioone. Need reaktsioonid võivad ulatuda rõõmust ja põnevusest viha, kurbuse või hirmuni. Oluline on see, et emotsionaalsed päästikud on sügavalt isiklikud ja varieeruvad individuaalselt suuresti, lähtudes varasematest kogemustest, uskumustest ja väärtushinnangutest.

Kas suudad tuvastada hetki, mil näiliselt täiesti tühja koha pealt, on tulnud tugev ja negatiivne emotsionaalne reaktsioon? Mida oled sellises olukorras teinud? 

Kas oled vahea ka mõtisklenud, mis on nende emotsionaalsete päästikute juurpõhjuseks ja mida selle kõigega peale hakata? 

Nagu ikka elus, kui on midagi, mis Sind häirib, siis tuleks sellega tegeleda. Kui ei, siis keep calm and carry on.