Teed tublisti trenni, jälgid toitumist, kõik selleks, et kaotada need Sinu arvates üleliigsed kilod. Kas stsenaarium, kus kaotatud kilod tulevad peale dieeditamise lõppu tagasi, kõlab tuttavalt?

Võibolla mitte.

Proovime siis teist versiooni.

Kas stsenaarium, kus tihe intensiivne treening ei too loodetud kaalukaotust, kõlab tuttavalt? Treenid selleks, et süüa?

Arvad, et su keha töötab Sulle vastu ja peaksid teda veel tibakene rohkem piitsutama?

See kaalunumber, mille oled oma peas hoolikalt välja kalkuleerinud, ei pruugi Sinu kehale midagi tähendada. Sinu kehal nimelt on oma arvamus ja teadmine, millises kaaluvahemikus tunneb tema end kõige paremini. Kui Sina näed roppu vaeva, et keha enda jaoks soovitud kaaluvahemikku pressida, siis Sinu keha annab omalt poolt ka kõik, et Sa püsiksid tema poolt seatud soovkaalus.

Valikud on, kas jäädagi vägikaigast vedama vōi astuda samm tagasi. Hingata sügavalt sisse ning seejärel välja. Vōtta vastu otsus muuta suunda. Panna ära kaal ja keskenduda oma enesetundele.

Terve keha ei ole kaalunumber, terve keha on tunne.

Ees ootav teekond on pikk, seda kindlasti. Kui oled suure osa oma elust pühendanud erinevate toitumiskavade ning dieetide proovimisele, siis see on ka Sinu kehasse oma jälje jätnud. Ei ole maagilist võluvitsa, mis tehtu imeväel minema pühiks. Aeg ja teadlik keha armastusega kohtlemine viib sihile.

Tuleb muuta mõttemustreid, harjumusi, kaevuda sügavale endasse, vaadata ka sinna nurkadesse, kuhu ehk muidu ei tahaks vaadata. Üsna loomulik tunne selles protsessis on ka hirm, kontrolli kaotamise ees. See hirm on Sinu ego, kes sosistab vaikselt, vaikselt: “Jää minuga, ära muuda midagi, siin on mugav, me oleme siin ju nii kaua koos olnud.” Tõsi ta on, et ka enese piitsutamine võib olla mugavustsoon, kui seda piisavalt kaua teinud oled. Kõik, mis on nii tuttavlik, on mugavustsoon, isegi, kui seal viibimine Sind juba ammu ei teeni.

Muudatused on rasked, Sinu poolt juba ammu sisse tallatud rada on alati turvaline valik, kas see aga ka Sulle kasulik on?

Harjumuste muutmine on pikk protsess. Kujutle metsa, kus on üks kindel sissetallatud rada, sa astud mööda rada, sest see on mōnusasti käidav ja sa juba tead, et kuskile see ju viib. Kui sul oleks variant minna lihtsalt hopsti tihnikusse sisse, ilma rajata, uidata mööda metsa, teadmata, kuhu satud, kas valiksid selle uue tee või pigem juba sisse tallatud raja? Uute harjumuste kujundamine ongi nagu tihnikusse uue tee rajamine, sa pead seda uut harjumust nii palju kordama, et see muutuks uueks normaalsuseks. Pea meeles, egole meeldib mugavustsoon, tema ülesanne on hoida sind elus ning ohust eemal, oht asub aga väljaspool mugavustsooni. Esialgu kohtad vastupanu ja see on loomulik. Vōib-olla mõnel päeval feilidki, aga Sul on iga päev võimalus valida uuesti!

Mõtle hetkeks, kuidas sa ennast oma kehas tunda tahaksid?

Kas sa naudid söömist ja treeninguid või tekitab sellele mõtlemine ärevust? Kas tunned end süüdi, et ei suuda täita endale loodud ebarealistlikke ootusi?

Kas sa sööd selleks, et pakkuda oma kehale väärtusliku kütet või selleks, et oma keha muuta?

Ärevus on märk võitlemisest ja ühtlasi ka sellest, et Sinu keha ei talu seda enam.

Sinu keha kuuleb, kuidas sa temaga räägid, ta teab, kuidas sa temasse suhtud.

Sa ei saa tervendada keha, mida sa vihkad.

Armastus on teadlik valik, nii on ka vihkamine. Kumma valid Sina?